Eelmisel õhtul olime kokku leppinud, et kell 10 koguneme telkimisplatsi
kõrval asuva katuse all. Selle üle oli kõigil ainult hea meel, sest eelnevatel
päevadel olime kõvasti varem ärganud. Ega keegi väga palju enne kümmet vist
jalgu alla ei ajanudki.
Uniste nägudega loivasime vaikselt oma viimsete hommikusöögipakkidega kohale.
Kui söök söödud, teatas Piret, et teeme väikse tagaside ringikese. Seadsimegi
siis pingid kõrvuti ja arutasime, mis me nende päevade jooksul Naissaarel korda
olime saatnud. Õnneks oli meil kõigil enam-vähem oma ülesanne meeles ja saime
need üle korrata. Koos nõustusime üksmeelselt, et seltskond oli super olnud ja jäime
matkaga väga rahule. Eleriin oli nii vaimustuses, et uuris kas järgmisel aastal
ka midagi sarnast plaanis on.
Kokkuvõte tehtud, suundusime oma asju kokku pakkima. Vaatasime, et eemalt
läheneb suur vihmapilv ja üritasime kiirustada. Viisime telgist kõik kodinad
varju alla, et telk ruttu kuivalt kokku saada ja siis ülejäänud asjade
pakkimisega rahulikult katuse all tegeleda. Kuigi olime juba mitu korda saanud
telgi kokku panemist harjutada, ei sujunud see siiski. Ometi saime ta lõpuks
pakitud. Ja vihma ei hakanudki sadama.
Tundus, et mul läheb oma seljakoti kokku pakkimisega kuidagi eriti
kaua aega, sest osa oli juba kohvikusse lõunat sööma siirdunud. Sain siiski
minagi oma koti kokku ja asusin viimaseid toidujäänuseid sööma. Väga täpselt
jagus kaasa võetud pakitoitusid. Nende valmistamiseks sai viimane
primusenatukene kasutatud. Ka teised tulid varsti söömast tagasi. Kõht täis, hea olla ja kotid pakitud jäime oma laeva ootama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar