Lõunal avasin nagu ikka konservi. Sõin konservi ära. Peale konservi söömist avasin pähklipaki. Rain soovis ka pähkleid ja tõmbas paki pooleldi lõhki. Paar pähklit kukkus maha, aga ma ei olnud Raini peale pahane, sest teadsin, et õhtul söön vastutasuks tema šokolaadi ja pähkleid.Peale lõunat kõndisime edasi mööda teed. Tee oli pikk ja väsitav, aga kambavaim oli hea ja see ei lasknud püssi põõsasse visata. Ühe punkti leidmiseks eraldusime poistega grupist ja liikusime läbi metsa. See vähendas meie jalavaeva. Teised läksid ringiga ja mööda teed.
Jõudsime enda GPS-iga varem kohale, aga valesse kohta. Eksisime umbes saja meetriga. See läheb GPS-i kapsaaeda.
Peale selle punkti leidmist tegime pikema pausi ja siis tõttasime edasi. Oi, kui palju me kõndisime, aga me ei kurtnud, väga. Kõndisime, otsisime puntke, aardeid ja sõime mustikaid. See viimane osa oli väga suur boonus kogu matkamise jooksul. Mustikate söömise tagajärjel jäin tihti grupist maha. Enne telkimisplatsile jõudmist jäi Ranno ja Rain ka grupist maha. Viimase kilomeetri läbisime kolmekesti mustikaid süües.
Kui teised matkalised panid telgi kohe kokku siis me Rainiga laotasime telgi lihtsalt maha ja tegime väikse uinaku lageda taeva all. Enne magama minekut käisime meres ujumas ja tegime tule grillile. Sõime enda nuudleid ja jõime teed. Õhtu triumfiks olid Kristjan suurest seljakotist võetud vahukommid või siis metsa teel korjatud ja mere ääres praetud kukeseened. Kindlasti ei olnud hea Ranno tehtud kibuvitsatee.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar