kolmapäev, 5. oktoober 2016

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse sünnipäevalipu teekond Roodeväljalt Ubjasse

Tere,

Jutuke ANK lipu teekonnast

 3.oktoobril jõudis ANK sünnipäevalipp Sõmerult Roodevälja noortekeskusesse. Piret pakkus ka meie noortele viia lipp  mööda sirgjoont Ubja noortekeskusesse.Uurisime kaarte ja algselt tundus meile, et midagi rasket ei ole, mõned põllumaad, natuke metsa, Näpi oja, üks lai Sõmeru jõgi, teekonna pikkus 6 km. Aga võta näpust, üllatused tulid teepeal.Eelnevalt maaomanike käest luba küsides põlde ületada, saime teada, et ees ootab ühel põllul "soo" ja teisel jahimehed, kes kütivad haneparvi, soovitati helkurvestid selga panna.

 5.oktoobril algas meie seljakotireis koos ANK lipuga.



 Tee viis Roodevälja küla majade tagant, kuhu igapäev ei satu. Ületasime Arkna tee ja Näpi oja, millel meie õnneks oli korralik sild.



     Esimene tõeline üllatus oli teeäärde istutatud kuusehekk, kahe realine ja kuna puude keskele valgust ei paista, siis heki keskelt oli oksad ära kuivanud. See oli nagu tunnel. Pusimist oli palju, et läbida aga elamused olid vägevad. Soovitame külastada!



  Järgmine takistus tuli vesine metsik  metsatukk, seal pidi aeroobika harjutusi tegema , et ala läbida ja üle jõe minna.



Jõudsime Peterburi maanteele ja ohhoo, nägime Ubja mobiilimasti, mis tundus nii lähedal. Esimene mõte oli , et kohe kohe oleme kohal.

  Järgmisena pidime läbima maaala, mida omanik kutsus "sooks". Hiljem saime aru, miks ta nii ütles. Ala on vesine, kaevatud on kuivenduskraavid ja tehnikaga hooldada ei saa. Meie teekonnale jäi 8 erineva sügavusega kraavi, mida pidime ületama. Kasuks tulid kalamehekummikud, mida jagasime üksteisega. Öeldakse, et pane helkurvest selga, see kaitseb, meil paraku läks vastupidi. Kraavi ületades jäi helkurvest oksa taha kinni ja üks matkaline kukkus poolenisti vette. Sõmeru jõgi oli lai ja sügav, kalameestekummikutega üle ei saanud. Õnneks Piretil oli kõik vajalik matkainventar kaasas, et ohutult GPS seade, mis salvestas sirgjoont, üle saada.



Ise pidime kaugele sillale jalutama ja tagasi tulema, läbides 2 kraavi. "Soo" läbitud, pidi tulema järgmine üllatus, aga mida ei olnud seda ei olnud, nimelt haneparvesid, põhupalle ja jahimehi. Hingasime kergendatult ja Ubja mobiilimast aina lähenes ja lähenes.

  Kõnnime rahulikult edasi ja ohh üllatust GPS näitab sirgjoont üle lehmade karjamaa, millel on elektrikarjus. Aedikus on lehmad, vasikad ja pull. Oli selge, et otse me minna ei saa.Meie ehmatasime ja loomad ehmatasid ja jooksid kaugele. Kasutasime juhust, pugesime elektrikarjuse alt läbi ja läbisime ühe karjamaa nurga.



 Teadsime, et joosta ei tohi aga kange tahtmine oli seda teha, sest mingi aeg otsustas pull koos lehmakarjaga tagasi tulla.



Olime õnnelikud, et pääsesime ja mõtlesime, et kohe kohe oleme kohal, ainult viimane põld ületada. Aga see põld tundus nagu lõpmatus, astusime ja astusime, tugev tuul vastu ja ära ei lõpe. Ubja noortekeskuse  juurde jõudes olime väsinud aga üli õnnelikud.



  Suured tänud Piretile, põneva ja seiklusliku matka eest. Aitäh ka lahedatele matkasellidele Renele ja Angeelikale. Matk, mis tundus algselt kerge, oli täis üllatusi ja seiklust.




Lilian Loit
Roodevälja Noortekeskuse noorsootöötaja

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar