Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse sünnipäevalipu teekond Sõmerult Roodeväljale

Sika-Saka sirgelt Sõmerult Roodeväljale

28. septembril 2016 toodi Sõmeru Noortekeskusesse Eesti Avatud Noortekeskuste sünnipäeva lipp. Sünnipäevalaps sai seekord 15. aastaseks. Nii, et oli põhjust tähistada. Lipu eesmärk on läbida ja tutvuda kõikide noortekeskustega üle Eesti. Põnevust lisas asjaolu, et käidi välja võistlus, milline teekond lipul kõige põnevamaks osutub. Piretil tekkis huvitav idee: „Lipp tuleb viia kõige otsemat teed!“  

Niisiis, igasugusele transpordile tuli kriips peale tõmmata ja musklijõul üle kändude ja mätaste ronida. Eelmises Sõmeru sõnumites oli artikkel, kuidas lipp läbis teekonna Uhtnast Vaekülasse. Seekord oli asi natuke lihtsam või siis pigem, palju lihtsam. Kõigest 3,5 kilomeetrit linnulennult, ilma tiikide, nõgesepõldude ja virtsahoidlateta.

Alustasime siis Sõmeru Noortekeskuse eest, mina, Piret ja väsimatu matkasell  lühikeste pükste ja tossudega Marko. Juba eeltööd tehes oli selge, et ega see teekond päris sirge ei tule, kuna ette jääb paar maja, mõni hoov ja Näpi tööstuspiirkond.  Esimene ots oli lihtne, sihiks oli koolimaja. Kindluse mõttes siiski kontrollisime siin, seal oma koordinaate GPS-i peal.

Huvitavaks läks siis, kui otse üle mahavõetud metsalangi  pidime koperdama, muud moodi seda liikumisstiili nimetada ei saa. Kännud, oksahunnikud ja võsa, lühikestepükstega Markost oli kahju, 

kuid tema oli väga vapper  hoides  lipuvarrast kõrgel, sest lipp oli kindluse mõttes kotti lapatud. 

Teisel pool autoteed, suundudes Näpi poole, lõi korraks kõikuma Pireti suur entusiasm, sest ees vaatas vastu rägastik, kuhu isegi päike ei paistnud. Üksteisele toeks olles, me selle võsastunud metsatuka siiski läbisime. Niisiis sika-saka läbi Näpi ja üle raudtee ning ees ootas järjekordne metsatukk ja põllud. Sealt leidsime ees kõrvenõgesed. Marko eriti ei rõõmustanud- ikka jälle lühikeste pükste tõttu.

Õnneks olid ees olevad põllud tühjad, ilma rapsi, maisi või muu toreda liikumist takistava põllusaaduse. Põldude omanikega olid kokkulepped tehtud ja matk kulges ilma vahejuhtumiteta.

Roodeväljale jõudsime kaks tundi hiljem väsinuna, kuid rõõmsalt.

Soovime edu järgmistele Sõmeru valla noortele ja noorsootöötajatele, kellel seisavad ees matkad Roodeväljalt Ubjasse ja Ubjast Haljalasse. Loodame ka nende seiklustest lugeda.

Kairi Lusti

Sõmeru Noortekeskuse noorsootöötaja

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse sünnipäevalipu teekond Uhtnast Vaekülasse

10. novembril 2015 algas ametlikult Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse sünnipäeva aasta. Ühe tegevusena alustas teekonda Eesti ANK sünnipäevalipp, mis peab liikuma novembriks läbi 133 noortekeskuse üle terve Eestimaa.

Et Sõmeru valla kõik noortekeskused on Eesti ANK liikmed, jõudis 20. septembril sünnipäevalipp Kunda noortekeskusest Uhtnasse. Lippu tohtis hoida noortekeskuses kõige rohkem 3 päeva ja siis tuli see viia võimalikult põneval viisil nimekirjas järgmisse kohta. Uhtna noortekeskus pidi lipu toimetama Vaeküla noortele. Kuna lipu edasitoimetamiseks oli juba kasutatud erinevaid liiklusvahendeid: traktorit, politseiautot ja bussi, ning liigutud mööda jõge või kergliiklusteid, algas mõttetöö, et nuputada välja teistest erinev teekond. Keegi ei olnud lippu veel siiani edasi viinud mööda sirgjoont. Seetõttu sai valitud jalgsimatk otsejoones ühest noortekeskusest teise.

22. septembril, kui oli ka rahvusvaheline autovaba päev, tulid 6 vaprat noort pärast tunde noortekeskusesse, et ajaloolisest matkast osa võtta. Kuna hommikust saadik oli sel päeva iga natukese aja tagant tugevat vihma sadanud, riietuti vastavalt, sest oli teada, et teekond tuleb üsna keeruline ja vesine. Eelnevalt kooskõlastati läbitav teekond ka maaomanikega.

Esimesteks sirgjoonelise liikumise takistuseks said Uhtna aleviku erinevad hooned, mis olid ületamatud ning jätsid paratamatult väikeseid siksakke sirgesse teekonda sisse. Pärast hanereas põldude ületamist

 ja metsade läbimist tuli ette Vaeküla oja, mille ületamine osutus kardetust lihtsamaks, sest puud olid nagu tellitult üle oja kukkunud.

Seejärel tuli päris raske lageraiemaastik. Tallinna-Narva maantee ületamisega oli pool maad läbitud ja aega oli selleks kulunud 2,5 tundi. Seda oli rohkem, kui plaanitud.

Edasi kulges tee mööda vesist heinamaad, kus tavalise kummiku kõrgusest jäi väheks ning edasi pääsesid vaid kalamehekummiku kandjad.

 Et lipu sirge trajektoor jätkuks, tuli rassida sügavate kraavirägastike vahel, sumada tunnelis

ning viimased kraavid ja heinamaad tuli läbida tugevnevas vihmasajus ja pimedas. Kell tiksus juba viiendat matkatundi. Ei ole saladus, et kõik olid selleks ajaks juba väsinud. Veel viimased pingutused, lipp tõmmati tuubiga üle Vaeküla tiigi ning anti üle Vaeküla noortekeskusele!

Aitäh teile, tublid noored, Maris Viirg, Kerdo Uueni, Raiko Pähkel, Paavo Basmanov, Marko Müürisepp ja Reelika Pähkel ning Piret Laidroo ja Oksana Nikitina. Õnneks kardetud kurjad koerad ja viie pojaga karu meie teele ei sattunud ning kõik jõudsid väsinult, ent õnnelikult koju!

Diana Pähkel
Uhtna noortekeskuse noorsootöötaja